MILLAL ON AEG MADRATSIT VAHETADA?
Miski pole igavene, nii ka madrats. Valdavalt soovitatakse madratsit vahetada iga 8-10 aasta tagant, sõltub muidugi madratsi kvaliteedist ja kasutamisest. Paar lihtsat näpunäidet, mille järgi võib arvata, et on aeg osta uus madrats:
• Hommikul ärgates on selg (keha) kange, valulik, aga päeval valu kaob
• Unekvaliteet on ajas halvenenud
• Magad külas, hotellis jne paremini kui oma kodus
• Madratsil on silmaga nähtavad kahjustused, tunned läbi kanga vedrustust vms
MILLELE VÕIKS MÕELDA ENNE MADRATSI OSTU?
• Millist madratsit soovid, kas poroloonmadrats või vedrumadrats?
• Kas pehme, keskmise jäikusega või jäik madrats?
• Millised on voodimõõdud, kas oluline on ka madratsi paksus?
• Madrats sisu – poroloon, lateks, kookos, vill jne?
• Kas on allergilisi reaktsioone mõne materjali vastu?
• Millised on magamisharjumused: külili, selili, kõhuli?
VEDRUMADRATSID
Vedrumadratseid on kahe sorti:
• bonell vedrustusega
• taskustatud vedrustusega (pocket vedru)
Bonell vedrud on jäigad, neid on kasutatud juba aastakümneid madratsite valmistamisel, kuigi tänapäeval juba kergelt unustustehõlma vajumas. Vedrud on omavahel ühendatud spiraaltraadiga, mis surve korral muudab madratsi jäigemaks ning sa ei vaju liiga sügavale madratsi sisse. Bonell vedrudega madratsid on jäigemad, kuid neil ei ole nii head anatoomilised omadused kui pocket vedrudega madratsitel, st kui toetuda madratsile, liigub kaasa terve vedruplokk.
Stroma ortopeediline ökoloogiline madrats, bonellvedrustusega
Pocket vedrud on tänapäeval enamustes vedrumadratsites. Vedrusüsteem, kus iga vedru on paigutatud eraldi kangast kotikesse. Kuna nad ei ole omavahel ühendatud, siis keha survestab vaid seda madratsiosa, millele raskus langeb. Vähem on vedrubloki liikumist ning sobib ideaalsed abieluvoodisse, kuna magamisasendit vahetades ei häiri kõrvalmagajat liigutused. Reeglina keskmise jäikusega ning sobivad magamiseks igas asendis (selili, külili, kõhuli). Enamus tänapäeva madratsitel on vedrud tsoneeritud, st vedrude tsoonid on tehtud nii, et jäigemad vedrud jäävad nende kehaosade alla, mis vajavad rohkem tuge (on raskemad, nt keha keskosa) ning veidi pehmemad kohtadesse, mis kergemad(nt jala sääreosa).
Materasso madrats Siesta on pocketvedrustusega madrats
Multipocket vedrud on pocket vedrude edasiarendus, neid on ruutmeetril kaks korda rohkem, seega väheneb veelgi madratsi nö õõtsumine ning keha toestus on eriti täpne ja hea.
Stroma vedrumadrats Olympia, multipocketvedrudega madrats
Oma rolli mängib ka vedrutraadi paksus ning vedrude arv m2 kohta. 1.8 mm vedrutraat tagab pehme madratsi, 2.3 mm aga jäiga. Kui pocket vedrudel on reeglina ca 245 vedru m2 kohta, siis micropocketil ca 525 vedru m2 kohta, mis teeb viimase jäigemaks, kuna m2 kohta on magajal nö kokkupressimiseks poole rohkem vedrusid.
Madratsi jäikuse aste (pehme, keskmine, kõva) on väga individuaalne ja sõltub sellest, kuidas oled harjunud. Madratsi valikut mõjutab magaja kehakaal, kehatüüp, kas on tervisevaevuseid või allergiaid jne. Rusikareeglina võib öelda, et mida suurem kehakaal, seda jäigema madratsi peaks valima. Väga suure kehakaalu erinevusega partnerid võiksid mõelda kahe erineva madratsi soetamisele (nt 2×80 cm laiust madratsit, voodisse suurusega 160×200 cm). Siis tuleb aga jälgida madratsi kõrgust, et voodisse ei tekiks suurt ebatasasust.
MADRATSI MÕÕTMED
Eelkõige tuleb vaadata voodi mõõte.
Eestis on enamasti kasutusel pikkus 200 cm (aina rohkem ka 190 cm)
Enamlevinud madratsi laiused on:
80 cm, 90 cm, 100 cm, 120 cm, 140 cm, 160 cm, 180 cm ja 200 cm
Lastemadratsite põhimõõdud on:
60×120 cm, 70×140 cm (võrevoodid) ja 70×155 cm, 80×160 cm ja 80×180 cm.
Tehakse ka erimõõdus madratseid, nt pikkusega 210, kuid reeglina on standardmõõtudes madratsid odavamad, kiiremini saadaval ning ka standardmõõdus voodivalik on oluliselt laiem.
Eestis on nn üheinimesevoodi standardmõõduks 90×200 cm ja kaheinimese voodil 160×200 cm või 180×200 cm.
ARVESTA KA OMA KODU KITSENDUSTEGA
Nii voodit kui madratsit valides mõtle ka võimalikele kitsaskohtadele kodus. Kas 180×200 cm mõõtudega madrats mahub uksesi sisse, teisele korrusele, keerdtrepist üles jne.
MADRATSI POLSTERDUS EHK PEHMENDUS
Vedrumadratsitel on vedrudel tavaliselt mitu kihti erinevaid polsterdusi või pehmendusi.
Enimkasutatavad materjalid:
• Poroloon
• Mäluporoloon (memory foam)
• Lateks
• Puuvill
• Lambavill
• Vilt
• Kookos
Kõige levinum neist on proloon ja selle erinevad edasiarendused. Tavaline poroloon on kasutusel juba aastakümneid, aastate jooksul palju arenenud. Kvaliteetne poroloon säilib pikalt, eeliseks eelkõige tema odavus.
HR (high resilance) poroloon on valmistatud polüuretaanist, on elastne ja endist kuju taastava võimega poroloon
Memory foam (mäluvaht), toetab hästi magajat, võtab magaja kehakuju, hajutab kehale langeva surve ja pakub ekstramugavust, samuti on temperatuuritundlik, soojas pehmem, külmas jahedam. Elastne, mugav ja vastupidav materjal.
Olemas on ka eritöötlustega poroloone, nt antibakteriaalne, kuhu lisatud elemendid hoiavad eemale bakterid ja tolmulestad.
Lateksis säilitatakse spetsiaalse töötlemisproteesi käigus selle looduslikud omadused. Keskkonnasõbralik materjal, mis pikka aega säilitab selliseid omadusi nagu kõrge elastsus, hingavus ja antibakteriaalsus. Tekitab pehme tunde, magaja nö „vajub madratsisse“
Kookos saadakse kookospähkli kookoskoore sisemise ja välimine kihi osast. Kuigi kõva materjal, on kookoskiud piisavalt elastne, et see töödeldes ei katkeks ning materjal jääks ühtlane ja tasane. Kookoskuid on hästi tuntud looduslik materjal, õhku läbilaskev, tagab vajaliku toe, muutes madratsi tugevamaks.
Puuvill, lambavill, vilt lisavad mugavust, samuti on lambavill talvel soojem, puuvill suvel jahedam. Vilti kasutatakse paljudes madratsites vedrubloki peal esimese isolaatorina/kihina.
MADRATSI KANGAS
Oluline on ka see, mis madratsi sisu ümbritseb, madratsi pealisriide/kanga valik on väga suur. Ostes tasub tähelepanu pöörata kanga koostisele, kui palju polüestrit, palju puuvilla jne. Kas kangast on töödeldud nt Aloe Veraga, kas kangas on hõbeniiti, mis kaitseb mikroobide eest jne. Hea koostisega kangas on ca pooleks sünteetiline ning looduslik. See tagab madratsikanga püsimise (ei muutu topiliseks) ning lihtsustab selle hooldamist. Paljudel ootjatel on madratsiümbrised lukuga, ümbrist lihtne eemalda ja pesta või viis keemilisse puhastuse.
POROLOONMADRATSID
Poroloonmadratsitel puudub vedrustus ja nende sisuks on poroloon. Eelisteks vähene kaal, neid saab kergelt kokku rullida jne. Tänapäeva poroloonid on väga kvaliteetsed, lasevad õhku läbi, säilivad hästi ning hoiavad vormi, ei kogu endasse lõhnu. Eriti hästi sobib poroloon allergikutele, poroloon on suhteliselt ebasobiv koht voodilestade elupaigaks/paljunemiseks.
Materasso poroloonmadrats Aqua Sleep
KATTEMADRATSID
Kattemadrats pikendab madratsi eluiga, lisab ka täiendavat mugavust. Kattemadrats on ka hügieeni kohapealt tähtis, takistab tolmu, higi ja mustuse sattumist madratsisse. Enamuse kattemadratsite ümbriskotid on eemaldatavad ja masinpestavad. Kui vedrumadrats tundub liiga kõva, võib pehmem ja paksem kattemadrats magamist pehmendada. On olemas ka kõvemate sisudega (kookos) kattemadratseid, mis teevad pehme madratsi kõvemaks. Nagu madratsisisul on ka kattemadratsite sisudel palju variante – poroloon, lateks, memory poroloon, visco jne. Jälgi ka kangamaterjali! Kui sul on mõnusa kangaga madrats, aga ostad sinna peale libeda sünteetilise kangaga kattemadratsi, kaob pool magamismõnust!
Materasso kattemadrats TOP Latex
MADRATSI KAITSELINAD
Erinevad madratsikaitsed või kaitselinad lihtsustavad märkimisväärselt madratsi hooldamist. Kaitsevad niiskuse eest, õhku läbilaskvad, pestavad, lihtsalt paigaldatavad/eemaldatavad, jälgi ostu sooritades, kas on kummid nurkades jms! Eriti vajalik toode kui peres on väikesed lapsed või loomad!
MIS ON VEEL MADRATSI VALIKUL OLULINE?
Väga palju sõltub magamisasendist ja magamisharjumustest, kas selili, külili jne, milline on magaja kehakaal. Eelisatuim on magamisviis kui selgroog on magamisasendis sirge, keha pole kõver ning kuhugi vajunud. Kui madrats ei paku piisavalt tuge, oled kõver, pinges, seljavaluga, siis oled kindlasti valinud vale madratsi. Viimaste kümnendite uuringud soovitavad keskmise kõvadusega madratsit, seega rusikareegliks võiks olla, et madrats ei tohi olla liiga pehme, ega liiga kõva!
